Liiliad on olnud inimeste lemmikud juba tuhandeid aastaid – ja küllap jäävadki olema. Meie aedades on neist kõige enam kasvatatud aasia hübriide, sest need on aretatud külmast loodusest pärit liikidest. Tulemuseks on vastupidavad, kaunid ja kaua õitsevad sordid.https://sibullilled.com/tootekategooria/liilia/

Värvidest ja vormidest

Algselt olid liiliad valdavalt oranžid, punased ja täpilised – nagu vanad tuttavad tiiger- ja tuliliilia. Aretajad soovisid aga rohkem ühevärvilisi, õrnas toonis õisi, ja see neil ka õnnestus. Igal aastal tuli turule uusi valgeid, kreeme, roosasid, kollaseid, punaseid, isegi musti sorte. Ainsaks puuduva toonina jäi liiliate puhul sinine.

Aasia hübriidid said kiiresti meie lemmikuteks: nad on vastupidavad, lühikese kasvuperioodiga ja väga haiguskindlad – täpselt need omadused, mida me oma aedades hindame.

Tagasi kirju ilu juurde

Kui vahepeal tundus, et aretuses on lagi saavutatud, tuli Lätist V. Orehovs, kes leidis oma seemikute seast erilise, mustrilise õie ja andis sellele nimeks ‘Nakts Tango’. Sellest sai alguse populaarne Tango-seeria, mis tõi taas au sisse kirjud ja mustrilised liiliad.

Mõni aretussuund tundus meile aga päris kummaline – näiteks täidisõielised aasia hübriidid, mis meenutavad pigem kaltsukubu kui kuninglikku liiliat. Kindlasti leidub ka neid, kellele need meeldivad, aga meie jaoks jääb nende võlu arusaamatuks.

Uued sordid ja uued väljakutsed

Kui aasia hübriidid olid juba hästi tuntud, prooviti neid ristata teiste liilialiikidega. Esimene tõsine läbimurre oli LA-hübriidide (Aasia x Pikaõieline liilia) loomine. Need olid küll imeilusad ja talvekindlad, kuid kahjuks väga viirusetundlikud – ja nii on nad meie aedadest tasapisi kadunud.

Meie aedade uued lemmikud: OT-liiliad (rahvakeeli Puuliiliad)

Kuigi paljud meist ei tegele enam aktiivselt liiliate kasvatamisega, leidub aedades ikka veel aasia hübriide, trompetliiliaid ja Latgale-seeria sorte. Ja mõni uus sort on aeda jõudnud ka tänu headele sõpradele, kes ei lase meil päris ilma liiliateta jääda. 🙂

Suurim rõõm on olnud OT-liiliad (Orientaalne x Trompetliilia), tuntud ka kui orienpetid. Need on jõulised, kõrged (kuni 18m), suurte lehterjate õitega, mis vaatavad allapoole – just nii, et ka paarimeetriselt varrelt oleks it lihtne imetleda.

OT-liiliad lõhnavad õrnalt, õitsevad kaua (esimesed õied avanevad juuli lõpus ja kestavad vahel veel septembriski!) ning on meie oludes seni hästi vastu pidanud. Tõsi, nende sibulad ei ela kaua – umbes 5 aastat –, seega tuleb neid regulaarselt paljundada, näiteks sibulasoomustega.

Tänaseks on VIII sordirühm (ehk “kõik muu”) kiiresti täitumas uute, sordirühmadevaheliste hübriididega, sest geenitehnoloogia on andnud aretajatele uued tööriistad ja võimalused.

Kokkuvõtteks

Liiliad ei kao meie aedadest niipea. Isegi kui mõni sort jääb minevikku ja mõni suund tundub kummaline, leidub alati uus õis, mis meid taas üllatab. Meie jaoks on liiliad midagi enamat kui lihtsalt õied – need on suve südamed, mille ilu ei väsi vaatamast.